Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele

Riigikogu võttis 8 aprillil 2020 aastal vastu seadusemuudatused, millega suurendatakse hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad ühtlasi saama fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Täna vastu võetud muudatused pakuvad senisest enam turvatunnet nii hooldusperedele kui ka harvikhaigustega ja erivajadusega laste vanematele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Hooldusperede täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist.“

Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.  

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt. Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega. Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

Puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele ehk luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

Lisaks andis Riigikogu Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada eriolukorra ajal rahalise toetuse meetmeid, et ennetada või leevendada eriolukorrast tulenevaid toimetulekuraskusi. Sellest lähtuvalt esitab sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetuse maksmiseks erivajadusega laste vanematele, kelle lastel on nõrgenenud immuunsüsteem või kelle erivajadus eeldab pidevat kodust tuge ja järelevalvet, mistõttu on vanem sunnitud ajutiselt töölt ära tulema.