Koroona ja hoolekanne

Ester Öpik: „Koroonakriis on olnud empaatia ja ligimese-armastuse õppetund.“

Vaimupuu küsimustele vastas Terviseameti Põhjaregionaalosakonna juhataja Ester Öpik (29.05.2020).

Kui palju hoolealuseid ja töötajaid haigestus Eesti hooldekodudes koroonasse?

Eestis on kokku 248 üld- ja erihoolekandeasutust, testimistulemuste põhjal on viirus alates eriolukorra algusest levinud kokku 26 üld- ja erihoolekandeasutuses. Nendest kümnes on haigestunud kliendid, teises kümnes nii kliendid kui töötajad ja kuues asutuses ainult töötajad. Me oleme iga hoolekandeasutuses haigestumise puhul olnud väga tähalepanelikud, sest teame, et see on keskkond, kus haigus kipub levima. Samas teame ka seda, et meie ühiskonna kõige nõrgemad – eakad ja kaasuvate haigustega inimesed on sellest haigusest enim ohustatud. Püüame koroonaviirushaigust varakult avastada ja seepärast oleme teinud ka päris palju teste erinevates hooldekodudes ja hoolekandeasutustes.

Kokku on hoolekandeasutustes tehtud 11 843 testi, millest 175 on positiivsed kliendid ja 36 töötajad.

Seitsmes hooldekodus on olnud suurem haigestunute arv – Alutaguse Hoolekeskus, Tammiste Hooldekodu, Lihula Südamekodu, Kuressaare Haigla Hooldekodu, Saaremaa Südamekodu, Sõmera Kodu, Tabivere Hooldekodu. Ülejäänud hooldekodudes on haigestunud üksikud kliendid või töötajad ning nakkus ei ole hooldekodus laiemalt levinud.

Eelmisel nädalal tuvastati COVID-19 nakkus ühes hoolekandeasutuses (Lihula Südamekodu).

Mida saab õppida koroonakriisist?

Kõige olulisem on, et inimesed käituksid ka edaspidi nakkusohutult ja jälgiksid soovitusi, mis aitavad neil nakkusohutult oma igapäevaseid tegevusi jätkata ja samal ajal viiruse levikut pidurdada. Meil tuleb õppida selle viirusega elama, et hoida iseenda ja oma lähedaste tervist.

Praegune kriis on näidanud, et riskianalüüsidel on kahjuks kalduvus realiseeruda. Seda näitab ka Terviseameti 2018. a epideemiate ja mürgistuste riskianalüüs, milles meie epidemioloogid kaardistasid võimaliku riskina uue ja väga nakkusohtliku viiruse epideemia. Toona Terviseametile selliseks kriisiks valmistumiseks vajalikus mahus ressursse ei võimaldatud. Laiapindne tervisekaitse rolli ei saa aga ühiskonnas vähemtähtsamaks lugeda kui laiapindse riigikaitse kontseptsiooni. Peame riigi tasandil teadvustama, et iga kriis lõpeb mingi hulga inimeste jaoks tervishoius. Seega on vaja valmistuda hakkama saamiseks olukordades, mida meil on võimalik ette näha.

Kas näiteks piiranguid hoolekandeasutustes või maski kandmise kohustust on plaanis kasutada ka edaspidi viirushaiguste puhangute ajal?

Külastuskeeld on raske südamega tehtud otsus, sest saame väga hästi aru inimeste ootusest näha oma lähedasi. Külastuskeeld on hädavajalik ettevaatusabinõu haiglates ja hoolekandeasutustes viibivate inimeste tervise kaitseks, kuna vanemaealistel ja riskirühmadesse kuuluvatel inimestel võib COVID-10 kulgeda tõesti väga raskelt. Sel põhjusel on hoolekandeasutused ja haiglad olnud COVID-19 puhangu ajal Terviseameti erilise tähelepanu all, et neid igakülgselt aidata ja toetada.

1. juunini on haiglates ja hoolekandeasutustes Terviseameti kehtestatud külastuspiirang. Mõjuvatel põhjustel ja piisavaid kaitsemeetmeid rakendades saab sellele teha mõningaid erandeid. On olukordi, kus vaimse tervise nimel on hoolealuselt tungivalt vaja lähedasega kohtuda või on muu väga olulise sündmusega seotud kohtumise vajadus, neid asju tuleb inimlikult arvestada. Haigla või hoolekandeasutuse erandkorras külastamise tingimuseks on tervisedeklaratsiooni täitmine ning kinnitus, et külastaja ei ole koroonaviirusesse haigestunud ega ole viimase 14 päeva jooksul olnud lähikontaktis COVID-19 haigega.

Kui pikaks hindate koroonakriisi mõju sotsiaalvaldkonnale?

Eestis on koroonaviirusega nakatumine langenud, kuid kahjuks ei ole haigus veel kuhugi kadunud. Seega jätkame Terviseametis oma tööd haigestunute ja nende lähikontaktsete nõustamise ning nakatumisteede väljaselgitamisega, et viiruse levikut piirata.

Loodan, et üks suuremaid mõjusid sotsiaalvaldkonnale ja ühiskonnale tervikuna on, et selles kriisis on esile tõusnud päriselt olulised väärtused – meie inimesed ja nende tervis. Koroonapuhang näitas, et kogu ühiskond loobus oma vabadustest selle nimel, et kaitsta meie ühiskonna nõrgemaid. Terve ühiskond tegi pingutuse, et meie eakad ja riskirühmad oleks hoitud ja terved. See on olnud ühiskonnale väga suur empaatia ja ligimesearmastuse õppetund.

Mulle tundub, et intellektipuudega inimeste puhul oleme rohkem valmis panema tähele kas nende liigset muretsemist koroonaviiruse tõttu või vastupidi nakkusohu alahindamist. Samas on tegu uue viirusega, mida kogu maailm alles õpib tundma – seega on kogu ühiskonnas hulk inimesi, kes nakkusohtu alahindavad ja teine äärmus, kes seda hoopis ülehindavad. Tähtis on, et iga inimene oma käigud ja käitumise nakkusohutuse seisukohast läbi mõtleb. Loodan, et saame terve ühiskonnana selle kriisi õppetunnina kaasa parema käte hügieeni ja teadvustame vajadust nakkusohtlikuna koju jääda. 

Kuidas said hoolekandeasutused hakkama selle viirusega?

See on kindlasti olnud raske periood nii hoolekandeasutuste meeskondadele kui ka hoolealustele ja nende lähedastele. Töötajad pidi kiiresti kohanema ja õppima tööd tegema sootuks teistsugustes tingimustes ja kasutades isikukaitsevahendeid, mis varasemalt ei ole olnud osa nende tavapärasest tööelust. Oleme püüdnud neile igakülgselt nõu ja jõuga abiks olla. Ilmselgelt on see periood ja kohanemine olnud raske ka hoolealustele.

Kuna COVID-19 on märkamatult hiiliv haigus, sest nakkusohtlik aeg algab juba enne köha, nohu ja teiste sümptomite avaldumist. Seega võivad nakatunud enese teadmata nakatada teisi inimesi, kellega nad kokku puutuvad. Kindlasti on oluline, et kogukonnad oleksid haigestunute suhtes mõistvad ja hoiduksime haigestunute häbimärgistamisest, sest COVID-19 haigestumise varjamine on ohtlik.

Miks peaksime kartma koroonaviirust?

  • Koroonaviirus ehk COVID-19 on gripi sarnane viirushaigus, mis nakkab teistest omasugustest palju kiiremini.
  • Mõnel juhul on sümptomid rasked: kõrge palavik, tugev köha ja hingamisraskused.
  • Eriti ohtlik on koroonaviirus vanematele inimestele ja kroonilistele haigetele, kelle immuunsus on nõrgem.
  • Koroonaviirusesse haigestumine võib lõppeda surmaga.
  • Inimene võib olla vaid viiruse kandja – tunneb end tervena, ent on ikkagi nakkusohtlik.

Mida teha, et koroonaviirus levida ei saaks?

  • Ära käi rahvarohketes kohtades. Osta poest korraga mitme päeva toiduvaru või telli kaup koju.
  • Kallistada võib vaid neid, kellega elad koos, teistest hoia igaks juhuks eemale.
  • Kohtu oma sõpradega õues, mitte toas. Eelista suhtlemisel internetti ja telefoni.
  • Hoia võõrastest inimestest eemale! Lähemal kui 2 meetrit võib olla kuni 15 minutit.
  • Pese oma käsi sageli! Kui pesta ei saa, desinfitseeri.
  • Korista oma kodu! Segadus ja mustus võivad tuua koroonast hullemaid haigusi.
  • Puhasta ja desinfitseeri pindu, mida puudutad sageli:
  • telefon, arvuti klaviatuur ja ekraan (NB! Elektroonika ei tohi märjaks saada!)
  • kindad, võtmed
  • ukselingid, trepi käsipuud  
  • lülitid, kapiuksed, kodumasinad
  • auto rool, käigukang ja armatuur
  • lapsevankri, ratastooli või rulaatori käepide

jne

  • Kui oled kokku puutunud köhiva ja nohuse inimesega, võid ka ise olla nakkusohtlik. Püsi kodus!
  • Kui oled haige, pead püsima kodus. Mitte kuhugi minna ei tohi, ühtegi külalist vastu võtta ei tohi.